Rõivaste suuruste tabel
Riietus on meie elu lahutamatu atribuut, mis täidab samaaegselt kaitse- ja dekoratiivfunktsiooni. Külmaks aastaajaks on lambanahast mantlid, jakid, mantlid ja kasukad ning soojaks T-särgid, T-särgid ja särgid. Viimaseid valmistatakse tänapäeval erinevatest materjalidest, alates naturaalsest linasest, villast ja siidist ning lõpetades mitmekomponentse sünteetikaga. Milliseid materjale kasutati erinevatel ajalooperioodidel rõivaste valmistamisel ja millal hakati neid kandma?
Riiete ajalugu
Arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et iidsed inimesed kandsid juba 500 000 aastat tagasi primitiivset loomanahkadest valmistatud riietust. Kõige iidsemad tänapäevani säilinud õmblusnõelad leiti Lõuna-Aafrikast (Sibudu koobas) ja Siberist (Denisova koobas). Esimese vanus on 60 tuhat aastat ja teise - 50 tuhat aastat. Mis puudutab linakiudu, esimest "taimset" materjali, mis asendas loomanahka, siis seda hakati laialdaselt kasutama umbes 36 tuhat aastat tagasi.
Aastaks 5500 eKr oli lina Vana-Egiptuses kõige levinum rätsepamaterjal. Lisaks sellele kasutati ka papüürust, palmi- ja pilliroo kiude. Vana-Egiptuse meeste traditsiooniline riietus oli skhenti nimmeriie ja naistel kalazirise rihmadega kleit. Üks neist rohkem kui 5100–5600 aastat tagasi õmmeldud kleitidest on säilinud tänapäevani ja leiti 1913. aastal Egiptuse Tarkhanist väljakaevamistel.
Muistsed kreeklased kasutasid lisaks linale laialdaselt ka villa, valmistades sellest peplosid, kitione ja himatsioone. Esimesed olid kahemeetrised kangatükid, mis olid ümber keha mähitud, ja teised väikesed kootud tükid, mis toimisid alussärgina. Himatiat võib võrrelda tänapäevaste vihmamantlitega ja neid ei saanud mitte ainult kanda, vaid kasutada ka sooja tekina.
Kõigepealt tutvustasid etruskid ja seejärel roomlased toogasid – pikki poolringikujulisi kangatükke. Sellise lõike pikkus võis ulatuda 7 meetrini ja selle riietamiseks pidid aristokraadid kasutama teenijate abi. Vana-Rooma seaduste järgi pidid kindralid kandma punast ja kuldset toogat ning ametnikud valget. Erinevate klasside naised said oma äranägemise järgi valida toone.
keskaeg ja uusaeg
Muistsetelt roomlastelt laenatud mantlid ja tuunikad jäid Euroopas populaarseks kuni kõrgkeskajani (11. sajand pKr). Neile lisati ka püksid, mis koosnesid esialgu kahest eraldi osast: paremast ja vasakust säärest, mis kinnitati tuunikatele. Pidevate sõdade tõttu kuulusid eurooplaste igapäevasesse garderoobi ka kiivrid ja kettpost, mida sageli kaunistasid inkrustatsioonid ja reljeefid. Eriti edukad olid selles oskuses sakslased, burgundlased ja gootid.
Lihtinimese igapäevane riietus varakeskajal jäi praktiliselt muutumatuks. Need olid meestele lühikesed tuunikad ja püksid ning naistele pikad ülerõivastega tuunikad. Tõsised muutused algasid alles XIII sajandil, kui linast riietust hakati värvima erinevates värvides ja sellest õmmeldi uusi rõivamustreid. Väikeste varrukatega "laternad" asendusid järk-järgult väga pikkade varrukatega, mis katsid käsi ning kaelus asendati heleda korsetiga. 17. sajandiks hakati kraed kaunistama spetsiaalsete sisetükkidega – tšeruskidega ning Inglismaal leiutati lühike spencer-jakk, mis ei läinud kaua moest välja.
Esimene maailmasõda, suur depressioon USA-s ja seejärel Teine maailmasõda mõjutasid suuresti 20. sajandi alguse ja keskpaiga rõivaid, muutes selle äärmiselt lihtsaks ja praktiliseks. Meeste (ja sageli ka naiste) garderoobi kuulusid kitsad püksid, jämeda lõikega jakk ja puidust tallaga kingad. Pead kaunistati mütside ja mütsidega ning seelikuid pikendati palistatud paelte ja volangidega.
Pärast sunnitud minimalismi järgnes raiskava luksuse ajastu. Juba 1940. aastate lõpus andis endast tuntuks uus trendilooja Christian Dior ning paljude eurooplaste ja ameeriklaste igapäevasesse garderoobi jõudsid sellised rõivaelemendid nagu krüoliinid, liibuvad pihikud ja vöökohta pinguldavad korsetid. Ja äsja lõppenud II maailmasõda tõi moodi lühikese, klambriga kapuutsiga mantli – endised sõjaväe riided.
Kokkuvõttes võib öelda, et rõivaid peeti alati staatuse atribuudiks ning need erinesid suuresti erinevate kastide ja klasside lõikes: nii värvi, disaini kui ka valmistamismaterjalide poolest. Tänapäeval saab kõige soodsama hinnaga osta tavalise vabaaja särgi või püksid, kuid kui tegemist on kalli ülikonna või õhtukleidiga, siis saavad seda endale lubada vaid jõukad inimesed. Ja enamik staatusega esemeid ei ole tasuta müügiks saadaval ja neid valmistatakse ainult kõrgeima eliidi tellimusel, mis vaid kinnitab sajanditevanust traditsiooni.
